ÄRGE JÄTKE LEMMIKLOOMI ILUTULESTIKU AJAL ÜKSI!

Kui inimestele pakub ilutulestik oma valgusmängu ja heliefektidega enamasti naudingut, siis meie neljajalgsetele  lemmikutele võib see mõjuda sootuks vastupidiselt.
Tulemänguga kaasnev ootamatu müra võib tekitada loomades stressi ja panna nad ettearvamatult käituma. Loomaarstide sõnul on selles suhtes kõige tundlikumad koeradilutulestik ja koerad ja pole vahet, kas tegemist on puudli, taksi või dogiga. Kui inimene teab, et tema koer on paugutamise suhtes tundlik, siis võiks juba nädalapäevad enne ilutulestiku tegemise perioodi hakata andma talle looduslikke rahusteid hirmu ennetamiseks. On olemas ka tugevamaid keemilisi rahusteid, aga neid tuleks anda vaid siis, kui loom on tõesti väga tundlik ning ka sel juhul lühiajaliselt ehk ainult aastavahetusel. Loomi, kes ilutulestikku väga kardavad, oleks soovitatav sel ajal  mitte üksi jätta, vaid olla nendega koos.

Õuekoerad tuppa!
Kellel on õues peetav koer ja on teada, et ta kardab pauke, siis ei tohiks teda ilutulestiku ajaks üksi välja jätta, vaid kui vähegi võimalik, tuua ta siseruumidesse.  Sellise stressi puhul võivad loomad käituda väga ettearvamatult. On olnud juhuseid, kus loom proovib majja varjule pääseda, hüpates läbi aknaklaaside. Üks võimalus on hoida ilutulestiku ajal koera sellises ruumis, kuhu ka valgus ei paista – kas siis garaažis või kuuris – ning panna sinna müra summutamiseks raadio mängima. Soovitatav on hoida koera siiski sellises ruumis, kus tal poleks tekkiva ärevuse korral võimalik  midagi ära lõhkuda.  Põhiline, mis looma häirib, on ikkagi pauk. Aga kui ta on varem kogenud, et pauguga käib kaasas ka valgussähvatus, siis võib ka see üksi teda hirmutada. Reaktsioon on iga looma puhul väga individuaalne. Kui äikese korral, millega kaasneb müristamine, tunneb koer juba pool tundi ette ära, et see tuleb ja ta proovib end varakult kuhugi ära peita, siis ilutulestiku puhul tal sellist tunnetust ei ole. Mõnel loomal on hirm paukude ees juba kaasasündinud,  aga teistel võib see tekkida eluajal, näiteks vananedes. Kui peres on mitu koera, siis sõltub nende hoidmine sellest, milline on nende omavaheline suhe. Hästi läbi saavaid koeri võib koos hoida, sest nad toetavad üksteist. Kui aga loomad on üksteise suhtes agressiivsed, siis on parem neid eraldi hoida.

Kassid pole nii tundlikud
Vähem muret on kassidega, kes nii tundlikud pole. Enamasti peetakse kasse meil ju niikuinii siseruumides ja nad hoiavad loomu poolest inimese lähedusse. Need, kes väljas käivad, võiks võimaluse korral siseruumidesse tuua. Kui aga plaanitakse aastavahetuseks kodust ära minna, siis võiks looma panna mõnda vaiksemasse ruumi ning panna seal raadio või teleka kõvemini mängima. Siis ei tunneta ta nii väga seda, mis väljaspool toimub. Raadiost või telekast tulev heli, mis väljas toimuvat summutab, ongi üks parimaid abinõusid loomade rahustamiseks. Ei ole teada, et ilutulestikumüra tekitaks probleeme teistele lemmikloomadele nagu jänesed, hamstrid või linnud. Eks igaüks teab oma lemmikut ise paremini ja hea on, kui neil on võimalus selleks ajaks peitu minna. Lindude puhul saab  muidugi puurile katte peale heita.

Kiip aitab looma leida
Kuna tundlikumad loomad võivad ilutulestikuga kaasneva müra tõttu paanikasse sattudes kodust minema putkata, siis on väga oluline, et
lemmik oleks kiibistatud ja Eesti lemmikloomaregistrisse kantud. On täiesti tavaline, et aastavahetuse järel on loomade varjupaikades suur täituvus, sest sinna jõuavad kodust ära jooksnud loomad – keti katkitõmbamine pole koerte puhul sugugi haruldane. Kiibistatud loomadel on lihtne aidata taas koduteed leida. Kui aga loom on aastavahetuse möllust  šoki saanud, siis mingit rohtu sellest üle saamiseks ei ole. Võib-olla esimestel päevadel ta kardab välja minna, sest ei tea, kas kusagilt võivad veel mõned paugud tulla, aga see möödub tasapisi. Tuleb lihtsalt loomaga tähelepanelik olla.

ILUTULESTIK JA KODULOOMAD

« tagasi